Šikimiinhape ( 3, 4, 5-trihüdroksü-1-tsüklohekseen-1-karboksüülhape), looduslik orgaaniline ühend, on oluline vaheühend ligniini biosünteesis [1], aromaatsed aminohapped (fenüülalaniin, türosiin ja triptofaan) ning enamik taimede ja mikroorganismide alkaloide [2–4].
Millised vaheühendid tekivad šikimiinhappe rajal?
Šikimiinhappe rada annab aminohappeid nagu fenüülalaniin ja türosiin, mida kasutatakse valkude sünteesiks ja mis on ka substraadina sekundaarsete metaboliitide biosünteesi jaoks, nagu fenoolhapped (Ali, Singh, Shohael, Hahn ja Paek, 2006).
Milline ühend on šikimiinhappe sünteesi eelkäija?
Fenüülalaniin ja türosiin on fenüülpropanoidide biosünteesis kasutatavad prekursorid. Seejärel kasutatakse fenüülpropanoide flavonoidide, kumariinide, tanniinide ja ligniini tootmiseks. Esimene kaasatud ensüüm on fenüülalaniini ammoniaaklüaas (PAL), mis muudab L-fenüülalaniini trans-kaneelhappeks ja ammoniaagiks.
Mis on šikimiinhappe raja lõpp-produkt?
Põhiline hargnemispunktide ühend on koorismhape, shikimate raja lõpptoode. Selles peatükis kirjeldatakse šikimaadi rada, aga ka tegureid, mis indutseerivad taimedes fenoolsete ühendite sünteesi.
Kas šikimiinhape on primaarne või sekundaarne metaboliit?
Mikroorganismides ja taimedes üldlevinud šikimiinhappe rada on lähteained primaarsete metaboliitide, nagu aromaatsed aminohapped ja foolhape, biosünteesiks.
