Artiklites kuulutati, et "Transubstantatsioon (või leiva ja veini sisu muutmine) Issanda õhtusöömaaja ajal saab kehtida ainult õigesti pühitsetud preester armulaua pühitsemine. Nagu on kirjas kanoonilises õiguses: "Tavaline armulaua teenija on piiskop, presbüter või diakon." ja "Erakorraline armulaua teenija on akolüüt või mõni muu kristlike usklike liige, kes on normide kohaselt määratud. ⇒ saab. https://en.wikipedia.org › wiki › Eucharistic_Minister
Euharistiaminister – Vikipeedia
ei saa tõestada pühakirjaga; kuid on vastumeelne Pühakirja selgetele sõnadele, kukutab sakramendi olemuse ja on andnud põhjust paljudeks ebauskudeks. Elizabeti asundus …
Millal katoliku kirik hakkas uskuma transsubstantsiatsiooni?
Rooma katoliikluses ja mõnes teises kristlikus kirikus on doktriini eesmärk, mida esimest korda nimetati transsubstantiatsiooniks 12. sajandil, kaitsta Kristuse kohalolu sõnasõnalist tõde, rõhutades samal ajal tõsiasja et leiva ja veini empiiriline välimus ei muutu.
Kas transsubstantsatsioon on katoliiklik või protestantlik?
Katoliiklased usuvad transsubstantiatsiooni – et leib ja vein muutuvad füüsiliselt Kristuse ihuks ja vereks. Enamikus protestantlikes kirikutes peetakse armulauda Kristuse surma mälestusmärgiks. Leib ja vein ei muutu üldse, sest need on sümbolid.
Kas transsubstantsatsioon on ime?
Aquino Thomase sõnul ei peeta erakorraliste armulauaimede puhul, mille käigus õnnetuste välimust muudetakse, seda edasist muudatust transsubstantiatsiooniks, vaid see on hilisem ime, mis toimubusu ülesehitamiseks.
Kas armulaud esineb Piiblis?
Pühakirja päritolu
Sünoptilistes evangeeliumides on kirjeldatud lugu armulaua loomisest Jeesuse poolt ristilöömisele eelneval ööl ( Matteuse 26:26–28; Markuse 14:22–24 ja Luuka 22:17–20) ning Pauluse esimeses kirjas korintlastele (1. Korintlastele 11:23–25).
