Konföderatsiooni põhikirjaga loodi rahvas, mis oli "sõpruse ja igavese liidu liit", kuid osariikide valitsustel oli põhikirja alusel suurem osa võimust, kuid keskvalitsusele anti vähe võimu.
Kellele andis konföderatsiooni põhikiri volitused?
Konföderatsiooni põhikirjaga loodi rahvuslik valitsus, mis koosnes kongressist, millel oli õigus kuulutada sõda, nimetada ametisse sõjaväeohvitsere, allkirjastada lepinguid, sõlmida liite, määrata ametisse välissaadikud, ja hallata suhteid indiaanlastega.
Millise võimu andsid artiklid?
Konföderatsiooni põhikirjaga loodi rahvuslik valitsus, mis koosnes kongressist, millel oli võim kuulutada sõda, nimetada ametisse sõjaväeohvitsere, allkirjastada lepinguid, sõlmida liite, määrata ametisse välissaadikud, ja hallata suhteid indiaanlastega.
Millisel harul on Konföderatsiooni põhikirjas kõige suurem võim?
Artiklid andsid suurema osa võimust osariikide valitsuste kätte Artiklite alusel valitsusel puudus täidesaatev või kohtuvõim. Konföderatsiooni põhikirja kohane keskvalitsus, mis koosneb osariikide valitsuste valitud delegaatidest. Igal osariigil oli kongressil üks hääl, olenemata rahvaarvust.
Millised olid osariikide volitused Konföderatsiooni põhikirja alusel?
Seaduste jõustamine, kaubanduse reguleerimine, õigusemõistmine ja maksude kogumine olid osariikidele reserveeritud volitused. Poliitilise eliidi moodustumise vältimiseks keelati esindajatel Kongressis olla üle kolme aasta.
