adj. Väljaspool vaidlust või kahtlust; vaieldamatu: vaieldamatud tõendid. in′dis·put′sability, in′put′sability n.
Kas vaieldamatu on pärissõna?
ei ole vaieldav ega ümberlükatav; vaieldamatu. vaieldamatud tõendid. vaieldamatult reaalne, kehtiv vms.
Kas see on vaieldamatult või vaieldamatult?
Kaassõnadena vahe vaieldamatult ja vaieldamatult. kas see on vaieldamatult vaieldamatul viisil; vaieldamatult, samas kui vaieldamatult on see viisil, mida ei saa vaidlustada ega vastu vaielda.
Mida tähendab mittevaidlustatav?
: võimatu kahtluse alla seada või kahelda: ei ole vaieldav.
Mida tähendab vaieldamatult inglise keeles?
/ˌɪn.dɪˈspjuː.t̬ə.bli/ sel viisil, mis on tõsi ja milles võimatu kahelda: Segovia oli tema sõnul vaieldamatult 20. sajandi parim kitarrimängija sajandil.