stam′mer·er n. stam′mer·ing·ly adv.
Mis on kogelemine?
Kogelemine on neuroloogiline seisund, mis muudab rääkimise füüsiliselt raskeks. Keegi, kes kogeleb, kordab, pikendab või takerdub helidesse või sõnadesse. Võib esineda ka märke nähtavast pingest, kui inimesel on raskusi sõna avalikustamisega.
Kuidas te nimetate kedagi, kes kogeleb?
Kogelemine, mida nimetatakse ka kogelemiseks, on kõnehäire, mille puhul inimene kordab või pikendab sõnu, silpe või fraase. Kogelemisega (või kogelemisega) inimene võib kõne ajal peatuda ja teatud silpide puhul häält ei tee.
Mis on kogelemise sõnatüvi?
Vanainglise stamerian "kogelema", alates protogermaani stamro- (allikas ka vanapõhja stammr "kogelus", "vanasaksi stamaron, gooti stamms" kogelemine, "Kesk-hollandi ja hollandi stameren, vana-ülemsaksa stammalon, saksa stammeln "kokutama", sagedane tegusõna, mis on seotud omadussõnavormidega nagu vanafriisi …
Mis on kogelemise nimisõnavorm?
kokutaja. Agent nimisõna kogelemine; see, kes kogeleb; kokutaja. Sünonüümid: kokutaja.
