Kirjanduslikus mõttes viitab toon tavaliselt meeleolule, mis tuleneb autori sõnavalikust ja viisist, kuidas tekst võib lugejas tunde tekitada Toon, mida autor teoses kasutab kirjutamine võib tekitada igasuguseid emotsioone ja vaatenurki. Toon võib hõlmata ka laia valikut tekstistiile, alates napisõnalisest kuni proosaliseni.
Millised on tooninäited kirjanduses?
Mõned muud näited kirjanduslikust toonist on: õhuline, koomiline, alandlik, nägus, naljakas, raske, intiimne, irooniline, kerge, tagasihoidlik, mänguline, kurb, tõsine, võigas, pühalik, nukker ja ähvardav.
Mis on toon selgitamine?
1: individuaalne kõne- või kirjutamisviis, eriti kui seda kasutatakse emotsioonide väljendamiseks. Ta vastassõbralikul toonil. 2: ühine iseloom või omadus Aruteludes oli viisakas toon. 3: kõne- või muusikaheli kvaliteet. 4: heli ühel kõrgusel.
Mis on toon ja meeleolu kirjanduses?
Toon | (n.) Kirjaniku suhtumine teemasse või publikusse, mis on edasi antud sõnavaliku ja kirjutamisstiili kaudu. Meeleolu | (n.) Teksti üldine tunne või atmosfäär, mis on sageli loodud autori kujutiste ja sõnavaliku tõttu.
Kuidas tuvastada loo tooni?
Toon on autori suhtumine teemasse. Tooni saab tuvastada, vaadates sõnavalikuid ja fraase. Võtke aega keele vaatamiseks. Autor kasutab tähenduse loomiseks sõnu.
