USA plahvatas kaks tuumarelva Jaapani linnade Hiroshima ja Nagasaki kohal vastav alt 6. ja 9. augustil 1945. aastal. Kahes pommiplahvatuses hukkus 129 000–226 000 inimest, kellest enamik olid tsiviilisikud, ning need on jäänud ainsaks tuumarelva kasutamiseks relvastatud konfliktis.
Kas me heitsime kunagi tuumapommi?
6. augustil 1945 saab USA-st esimene ja ainus riik, kes kasutab sõja ajal aatomirelvi, kui ta viskab Jaapani linnale Hiroshimale.
Kas aatomipommi peaks tõesti nimetama tuumapommiks?
Tuumarelv (tuntud ka kui aatomipomm, aatomipomm, tuumapomm või tuumalõhkepea ning kõnekeeles kui A-pomm või tuum) on lõhkeseadeldis, mis saab oma hävitava jõu tuumareaktsioonidest, kas lõhustumisest (lõhustumispomm) või lõhustumis- ja termotuumareaktsioonide kombinatsioonist (termotuumapomm).
Kas aatomipomm oli esimene tuumapomm?
16. juulil 1945 viis "Trinity" tuumakatsetus inimkonna nn aatomiajastusse. Esimene tuumapomm plahvatas New Mexicos Alamogordo katsepolügoonis. Hüüdnimega "vidin" andis plutooniumil põhinev implosioonitüüpi seade 19 kilotonni, luues üle 300 meetri laiuse kraatri.
Millal kasutati viimati tuumapommi?
Teise maailmasõja lõpufaasis aastal 1945 korraldasid USA tuumarünnakud Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile, esimese 6. augustil 1945 ja teine 9. augustil 1945. Need kaks sündmust olid ainsad korrad, mil lahingutes kasutati tuumarelvi.
