Ooidid on pisikesed terad, mis tavaliselt koosnevad CaCO3-st kas k altsiidi või aragoniidina. Need sadestuvad mereveest kontsentriliste vöönditena tuuma ümber (nt kivimi või fossiili fragment) turbulentsetes madalates tingimustes.
Mis on ooliitne struktuur?
Ooliit ehk ooliit (munakivi) on settekivim, mis on moodustunud ooididest, kontsentrilistest kihtidest koosnevatest sfäärilistest teradest Nimetus tuleneb Vana-Kreeka sõnast ᾠόν, mis tähistab muna. Rangelt öeldes koosnevad ooliidid 0,25–2-millimeetrise läbimõõduga ooididest; kivimeid, mis koosnevad suurematest kui 2 mm suurustest ooididest, nimetatakse pisoliitideks.
Mis tüüpi setted on ooliidid?
Ooliit on settekivimi, tavaliselt lubjakivi, tüüp, mis koosneb omavahel tsementeerunud ooididest. Ooid on väike sfääriline tera, mis tekib siis, kui liiva või muu tuuma osake on kaetud kontsentriliste k altsiidi või muude mineraalide kihtidega. Ooidid tekivad kõige sagedamini madalas, lainetest segatud merevees.
Millised mineraalid on ooliitses lubjakivis?
Enamik ooliite on lubjakivid – ooidid on valmistatud k altsiumkarbonaadist (mineraalid aragoniit või k altsiit).
Kus on tekkinud ooliitne lubjakivi?
Ooliidid moodustuvad tänapäeval soojas, üleküllastunud, madalas, tugev alt segatud merevees Neid seostatakse tavaliselt kõrge loodete aktiivsusega tsoonidega subtiilses või madalamas mõõnakeskkonnas. Moodustamise mehhanism peab algama mingisugusest seemnest, võib-olla kestafragmendist.
