Juudi hingamispäeva (heebrea keelest shavat, "puhata") peetakse aastaringselt nädala seitsmendal päeval – laupäeval. Piibli traditsiooni kohaselt tähistab see algset seitsmendat päeva, mil Jumal pärast loomise lõpetamist puhkas.
Mis päev on piibellik hingamispäev?
Peaksime pidama nädala seitsmendat päeva (laupäeva) õhtust õhtuni nagu Issanda, meie Jumala hingamispäeva. Õhtu on päikeseloojangul, kui päev lõpeb ja teine päev algab. Ühtegi teist päeva pole kunagi pühitsetud puhkepäevaks. Hingamispäev algab reedel päikeseloojangul ja lõpeb laupäeva päikeseloojangul.
Kas Issanda päev on hingamispäev või pühapäev?
Kristluses on Issandapäev üldiselt pühapäev, mis on ühise jumalateenistuse peamine päev. Enamik kristlasi peab seda iganädalaseks mälestusmärgiks Jeesuse Kristuse ülestõusmisele, kelle kohta kanoonilistes evangeeliumides öeldakse, et teda nähti nädala esimese päeva alguses elus alt surnuist.
Miks peetakse pühapäeva hingamispäevaks?
Kuni Tema ülestõusmiseni austasid Jeesus Kristus ja Tema jüngrid seitsmendat päeva kui hingamispäeva. Pärast Tema ülestõusmist peeti pühapäeva pühaks Issanda päevaks, et meenutada Tema ülestõusmist sellel päeval (vt Ap 20:7; 1. Korintlastele 16:2).
Kas hingamispäev on nädala esimene või viimane päev?
Ühe blogija sõnul: Nii kristlased kui ka juudid pidasid pühapäeva traditsiooniliselt nädala esimeseks päevaks. Juudi traditsiooni järgides ütleb Piibel üsna selgelt, et Jumal puhkas seitsmendal loomise päeval, mis oli aluseks hingamispäevale, puhkepäevale.
