Järelpingutuse korral on kõõlused monteeritava betoonelemendi kanali sees. Seega tekib eelpinge kadu betoonpinna ja kõõluse vahelise hõõrdumise tõttu pingutusprotsessis Hõõrdumise kadumisega kaasneb ka võnkumise efekt.
Miks on eelpingestusega kaod?
2.1.1 Eelpingekadu
Piirtekadude hulka kuuluvad hõõrdekadud, elastne lühenemine (ES) ja istme kadu või kinnituspunktide libisemine. Pikaajalised kahjud tekivad teatud aja jooksul. Need hõlmavad eelpingestuste kaod betooni roomamisest (CR), kokkutõmbumisest (SH) ja eelpingestatud kiudude lõdvenemisest (RE)
Miks arvestatakse eelpingestatud betoonelemendi projekteerimisel osalisi kadusid?
Betoonelemendi eelpingestamisel rakendatakse elemendile tõhus alt olulist teljesuunalist jõudu, mis on paigas kogu selle kasutusea jooksul. … Seda jõu vähendamist nimetatakse osaliseks eelpinge kadumiseks ja seda käsitletakse eelpingestatud elemendi konstruktsiooni osana.
Miks eelpingestuskadu mängib olulist rolli eelpingestatud elemendi konstruktsioonivõimes?
Tegelikult kasutatakse eelpingestusjõudu pragude tekke kontrollimiseks, läbipainete vähendamiseks ning surnud ja pingestatud koormuse mõju osaliseks tasakaalustamiseks. Selle tulemusena võib liigne eelpinge kadu ohustada HRV elementide toimimist, eriti olemasolevates vananevates struktuurides.
Kuidas te vähendate eelpingestuse kadusid?
Kui terase algpinge on teada, saab arvutada betooni elastsest deformatsioonist tingitud pingekadu protsentides. ja meetodwd kõrgtugevast betoonist madala veesisaldusega tsemendisuhtegavähendavad kokkutõmbumist ja sellest tulenev alt eelpinge kadu.