Zigurate leidub hajutatult tänapäeva Iraagi ja Iraani ümbruses ning need on muljetavaldavad tunnistused neid loonud iidse kultuuri jõust ja oskustest. Mesopotaamia üks suuremaid ja paremini säilinud sikkurate on Uris asuv suur zikurat.
Kus sikkurat ehitati?
Ziggurat, püramiidjas astmeline templitorn, mis on Mesopotaamia (praegu peamiselt Iraagis) suurematele linnadele iseloomulik arhitektuurne ja religioosne struktuur. Sikkurat ehitati alati poritellistest südamikuga ja väliskülg oli kaetud küpsetatud tellisega.
Kui palju sikkurate veel eksisteerib ja kus?
Zigurate ehitati ja kasutati umbes 2200 eKr kuni 500 eKr. Tänaseks on jäänud umbes 25, mis leiti piirkonnast Lõuna-Babülooniast kuni Assüüriani põhja poole. Kõige paremini säilinud on Nanna sikgurat Uris (tänapäeval Iraak), suurim aga Chonga Zanbilist Elamis (tänapäeval Iraan).
Kus oli esimene sikgurat?
Iraanis Kashanis asuv Sialki sikgurat on üks vanimaid teadaolevaid sikkurate, mis pärineb 3. aastatuhande algusest e.m.a. Ziggurati kujundused ulatusid lihtsatest alustest, millel asus tempel, kuni matemaatika ja ehituse imedeni, mis hõlmasid mitut ridaelamut ja mille tipus oli tempel.
Mis on kõige kuulsam sikgurat?
Kõige kuulsam zikkurat on loomulikult " Paabeli torn", mida mainitakse Piibli raamatus Genesis: Babüloni Etemenanki kirjeldus. Babüloonia loomeepose Enûma êliši järgi kaitses jumal Marduk teisi jumalaid kuratliku koletise Tiamati eest.
