Biosensorite kohustuslik kasutamine on omandanud ülima tähtsuse ravimite avastamise, biomeditsiini, toiduohutusstandardite, kaitse-, julgeoleku- ja keskkonnaseire valdkonnas. See on viinud täpsete ja võimsate analüütiliste tööriistade leiutamiseni, kasutades biosensorina bioloogilist sensorelementi.
Miks biosensoreid kasutatakse?
Biosensoreid kasutatakse õhu ja vee kvaliteedi kontrollimiseks. Seadmeid saab kasutada näiteks pestitsiididest orgaaniliste fosfaatide jääkide eemaldamiseks või reovee toksilisuse taseme kontrollimiseks.
Millised on biosensorite põhikomponendid?
Biosensor koosneb tavaliselt bioretseptorist (ensüüm/antikeha/rakk/nukleiinhape/aptameer), muunduri komponendist (pooljuhtiv materjal/nanomaterjal) ja elektroonilisest süsteemist, mis sisaldab signaali võimendi, protsessor ja ekraanAndureid ja elektroonikat saab kombineerida, nt CMOS-põhistes mikrosensorsüsteemides.
Kuidas on biosensorid tavapärasest analüütilisest tehnikast kasulikumad?
Erinevat tüüpi andurite hulgas pakuvad optilised biosensorid tavapäraste analüütiliste tehnikate ees suuri eeliseid, kuna need võimaldavad paljude bioloogiliste ja keemiliste ainete otsest, reaalajas ja märgistuseta tuvastamist. Nende eeliste hulka kuuluvad kõrge spetsiifilisus, tundlikkus, väiksus ja kulutõhusus.
Millised on biosensorite rakendused tervishoius?
Biosensorid sobivad tavaliselt kasutatavateks seirerakendusteks, näiteks diabeedi glükoosikontrolliks, diagnostikaks, nagu rasedus- ja viljakustestid. Need sobivad ideaalselt ka elustiiliseadmete jaoks, nagu kolesterooli jälgimine. Vähi ja geneetiliste testide meditsiiniseadmetesse on lisatud ka biosensorid.