Koekahjustuse korral vabastavad kahjustatud rakud põletikulisi keemilisi signaale, mis kutsuvad esile lokaalse vasodilatatsiooni ehk veresoonte laienemise. Suurenenud verevool põhjustab nähtavat punetust ja kuumust. Vastuseks vigastusele degranuleeruvad koes olevad nuumrakud, vabastades tugeva vasodilataatori histamiini.
Kuidas kahjustatud kude paraneb?
Vigastusjärgne parandamine võib toimuda rakkude või kudede regenereerimise teel, mis taastab normaalse koestruktuuri, või paranemise teel, mis viib armi tekkeni. Regeneratsiooni korral asendatakse kahjustatud või kadunud kude ümbritsevate kahjustamata rakkude ja kudede proliferatsiooniga
Mida teete, kui teil on koekahjustus?
Ravi hõlmab puhkust, kompressiooni, tõusmist ja põletikuvastast ravimit. Vigastuse ägedas faasis võib turse vähendamiseks kasutada jääd. Kui valu ja turse püsivad, võib osutuda vajalikuks süstimine.
Mis põhjustab pehmete kudede kahjustusi?
Pehmete kudede vigastused tekivad kui keha lihased, kõõlused või sidemed saavad teatud trauma. Sageli tekivad need vigastused ootamatult – näiteks liiga järsult astudes ja pahkluu nikastades – või ülekoormuse tagajärjel järk-järgult.
Mis tunne on koekahjustus?
Kui pehme kude on kahjustatud, tekib tavaliselt kohene valu koos kohese või hilise tursega (liigne turse võib paranemisprotsessi aeglustada – vt allpool toodud ravi). Väga levinud on ka jäikus, mis on tingitud traumast ja tursest. Verevalumid võivad tekkida ka 24–48 tunni pärast.
