Nagu kõigil lülijalgsetel, on ka ämblikulaadsetel segmenteeritud kehad, sitked eksoskeletid ja liigestega manused. … Välja arvatud isa pikad jalad ning lestad ja puugid, kus kogu keha moodustab ühe piirkonna, jaguneb ämblikulaadne keha kaheks erinevaks piirkonnaks: tsefalotoraks ehk prosoom ja kõht ehk opistosoom.
Kas kõigil ämblikulaadsetel on 2 kehaosa?
Kõigil ämblikel on 8 jalga, 2 kehaosa ( kefalotoraks ja kõht), kihvalaadsed "chelicerae" ja antennitaolised "pedipalps". Iga kehaosa kohta lisateabe saamiseks klõpsake allolevatel terminitel. Tsefalotoraks on ämbliku kahest kehaosast esimene.
Mitu kehaosa on ämblikulaadsel?
Ämblikulaadsete kehad jagunevad kaheks osaks, pearindmik ees ja kõht taga. Mõnikord on väikestel ämblikulaadsetel, nagu lestad ja saagikorjajad, kaks osa tihed alt kokku sulanud, nii et te ei näe eraldumist.
Kas ämbliku keha on segmenteeritud?
Ämblikel on erinev alt putukatest ainult kaks kehasegmenti (tagmata) kolme asemel: pea ja rinnakorv (nimetatakse tsefalotoraksiks või prosoomiks) ning kõht (nn. opistosoom). … Välja arvatud mõned väga primitiivsete ämblikuliigid (sugukond Liphistiidae), ei ole kõht väliselt segmenteeritud.
Milline on ämblikulaadse kehaehitus?
Neid iseloomustab kaks kehapiirkonda, pearind ja kõht Neil on ka 6 paari lisandeid: 4 paari jalgu ja 2 paari suuosa lisasid, esimene nimetatakse chelicerae'iks (seega Chelicerata alamhõimkond). Teist suuosa lisandite paari nimetatakse pedipalpideks.
