Kohtumõistetu korral kostjat ei mõisteta süüdi, kuid ka süüdistatavat ei mõisteta õigeks. Õigeksmõistev otsus tuleneb süüdimatust kohtuotsusest ja seda ei saa prokuratuur edasi kaevata, kohtunik ei saa seda tühistada ega uuesti kohut mõista. Kui aga toimub kohtuistung, võidakse juhtumit uuesti läbi vaadata.
Kas kohtuvaidlus on kostjale hea või halb?
Ebaõnnestunud kohtuprotsess võib olla hea või halb asi, olenev alt sellest, kuidas otsustate asjadele vaadata. Ebaõiglane kohtuprotsess võib toimuda mitmel viisil, sealhulgas prokuröri üleastumised ja kõik, mis võib vandekohtunikke ebaõiglaselt kahjustada, näiteks kostja käeraudades kohtusaali viimine.
Kes võidab väärkohtumise?
Tavaliselt lõpevad kriminaalmenetlused süüdi või mitte süüdi oleva otsusega. Mõnikord juhtub aga eksiarvamusi. Kui toimub väärkohtumenetlus, on prokuröril õigus algatada uus kohtuprotsess või otsustada mitte algatada uut kohtuprotsessi.
Mis juhtub, kui kriminaalasjas toimub kohtuistung?
Pärast seda, kui vandekohtu tõttu on välja kuulutatud väärkohtumenetlus, prokuröril on võimalus kaaluda, kuidas edasi toimida Mõnel juhul võib prokurör süüdistuse tagasi lükata kostja vastu. Muudel juhtudel võidakse kokkuleppele jõuda pärast väärkohtumenetluse väljakuulutamist.
Milline on väärkohtumenetluse standard?
Väike kohtumenetlus toimub siis, kui 1) žürii ei suuda otsust langetada ja peab toimuma uus kohtuprotsess uue vandekohtuga; 2) esineb tõsine menetlusviga või üleastumine, mis tooks kaasa ebaõiglase kohtuliku arutamise, ning kohtunik lükkab asja arutamise edasi ilma sisulist otsust tegemata ja määrab uue menetluse.
