Kust džuut pärineb? Enamik džuuti pärineb valge džuuditaime ehk Corchorus capsularise džuudist koristatakse kord aastas pärast umbes neljakuulist kasvuperioodi (umbes 120 päeva). Džuut on kuldse tooniga, seetõttu nimetatakse seda mõnikord kuldkiuks.
Kust tuleb džuut?
Džuuti ekstraheeritakse valge džuuditaime (Corchorus capsularis) koorest ja vähemal määral tossadžuudist (C. olitorius) See on looduslik kuldne kiud ja siidise säraga ning seetõttu nimetatakse seda kuldkiuks. Džuut on üheaastane kultuur, mille kasvamiseks kulub umbes 120 päeva (aprill/mai-juuli/august).
Mis aastaajal me džuuti saame?
Džuut on vihmaperioodi kultuur, mida külvatakse märtsist maini vastav alt sademete hulgale ja maatüübile. Saaki koristatakse juunist septembrini sõltuv alt sellest, kas külvid on varajased või hilised. Džuut nõuab sooja ja niisket kliimat, mille temperatuur on vahemikus 24 °C kuni 37 °C. Pidev vihm või vesi on kahjulik.
Kas džuut pärineb loomadelt?
Loodusest saadud kiude nimetatakse looduslikeks kiududeks. Neid võib saada taimedest (taimsetest kiududest), nagu puuvill, džuut jne, või loomadelt ( loomsed kiud) nagu siid ja vill.
Kus džuut kasvab?
Džuuti kasvatamine on koondunud peamiselt Ida- ja Kirde-Indiasse, samas kui mestakasvatus on levinud peaaegu kogu riigis. Põllukultuuri saab kasvatada madalal, keskmisel ja kõrgel maa-alal, nii niiskuse stressi kui ka vee stagnatsiooni tingimustes.
