Kahe erineva olukorra väljendamiseks kasutab inglise keel kahte erinevat eessõna: sisse või sisse. Sama idee väljendamiseks kasutab saksa keel ühte eessõna - sisse -, millele järgneb kas akusatiiv (liikumine) või datiiv (asukoht).
Kas ladina keeles kasutatakse akusatiivi või datiivi?
Uus grammatika
„Sisse” koos akusatiiviga tähendab sisse, peale, vastu… sellel on edasiliikumise idee, samas kui ablatiiviga „sisse” tähistab lihts alt asendit, sees või sees. „Sub” võib samuti kasutada mõlemat juhtumit.
Kas on daatiivi eessõnas?
Eessõna sisse kuulub eessõna rühma, mis võib olenev alt lause tähendusest olla akusatiiv või daativ.
Mis on reegel akusatiivi või datiivi kasutamisel koos eessõnaga?
Mõned saksa keele eessõnad on kahesuunalised eessõnad, mis tähendab, et need võivad olla kas akusatiivid või datiivid. Lihtne reegel, mida meeles pidada, on järgmine: kui viitate kas liikumisele või suunale, kasutate akusatiivi käände , samas kui viitate asukohale või asukohale, kasutate datiivi.
Kuidas sa tead, millal kasutada saksa keeles datiivi või akusatiivi?
Akusatiivne kääne on lause objekt ja daativ on lause kaudne objekt. Lausetes, millel on nii otsene kui ka kaudne objekt, on tavaliselt üsna selge, kummal nimisõnal on verbiga otsesem seos: Ich hab ihm das Geschenk gegeben